Kuigi viimasel ajal on üpris tuuline ja jahe olnud, siis täna hommikul raatsis ilmataat ka mõnusat varasügist päikesepaitust jagada. Ja kuna ma suutsin ennast üllatavalt varakult nädalavahetuse kohta maast lahti saada, siis otsustasin ilma ära kasutada ja turule minna. Olen ka varem siin ühelt turult läbi kõndinud, aga siis ei olnud aega pikemalt ringi vaadata.
Põhiline turg, mis siin toimub, on Weekly Farmer's Market. Seal müüakse igast juurikad, puuvilju ja lilli. Hinnad ei ole just kõige soodsamad, enamvähem sama nagu soodsates poodides Lidl ja Fakta, aga ilmselt on toiduained värskemad, kohalikud ja sul on suurem valikuvõimalus. Samas võib vahel ka mõne väga hea pakkumise otsa sattuda. Kuigi rahaga peab ettevaatlik olema, minule üritas üks turunaine 10 dkk vähem tagasi anda - ai-ai! vahele jäid ! :D
 |
| Minu saak |
Pärast üritasin ka vanakraamiturgu leida, aga see vist toimus see nv kuskil teises linnas... See-eest sattusin kuskile taaskasutuskeskusesse ja seejärel muslimite turule :D Päris tuttav tunne oli - täpselt nagu Kadaka turg.
Muidu veereb elu siin kenasti... vahepeal oli tunne nagu kõik oleks juba täitsa tavaline, nagu elaks lihtsalt kuskil linnas, mis on Tallinnast kaugel ja kus inimesed räägivad teist keelt. Aga vahepeal saan jälle aru, et tegelikult on veel nii palju avastada, kuigi ma ei ela just suurlinnas.
Olen jõudnud ka esimeste tudengielu probleemidega tutvuda. Köögis oli mingi suur ussi-hoiatus. Mõned kuud enne minu sisse kolimist oli köögis jahu-usside vms puhang olnud, millest saadi lahti, kuid nüüd keegi väitis neid jälle nägevat ja igaksjuhuks tehti köögis tõrjet. eew, pakendan enda kuivained topelt pakenditesse- just in case ! :D
 |
| Hoiatussilt tõrje kohta köögi uksel! |
Vahepeal alustasin enda siinse ''hostperega''(pere, kes mind minu esimesel nädalal majutas) traditsiooni - igal kolmapäeval peame ühist õhtusööki. Nemad muretsevad kõik toidukraami ja mina kokkan neile miskit maitsvat, sellel ajal kui nad trennis on. Ma tunnen ennast nagu toiduguru juba - nad viskavad mu alati tundmatus kohas vette. Terve kana ja mingi kraam mis neil külmkapis on- mõtle midagi välja! :D Aga ma saan hakkama, no problemo, kuigi ma polnud kunagi varem kanapraadi nullist valmistanud. See nädal tegin koos nende poja tüdrukuga pesto kalkunit peekonimähises. Üllatavalt hästi on siiamaani kõik eksperimenteerimine välja kukkunud. Ja nüüd kutsutakse mind juba selle tüdruku pere juurde süüa tegema :D Peaks ennast kodukokana reklaamima hakkama varsti. Samas mulle sobib - söögi tegemine on vahva ja ma saan süüa selliseid asju, mida ma võib-olla ise endale üksi lubada ei saaks ja muidugi tulevad söögilaua ääres ka parimad vestlused ja disskussioonid! :)
Smukke solskin!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar