Kuidas veereb?
Viimasel ajal on elu kiireks ja omamoodi rutiinseks läinud. Kooli poole pealt ei ütlekski, et väga raske on, pigem on lihtsalt tähtajad, mis kuidagi üksteise selga ühel ja samal ajal jooksma kipuvad. Vahepeal oli mul esimene ''test'' - multiple choice exam (18 min, 54 küsimust) suutis 5 minutiga võrgu ülekoormuse all kokku joosta, päris vahva.
Igal nädalavahetusel on tegemisi olnud. Niisama kolamised, halloween, üks köögikutt korraldas lõputöö tähistamise peo, nüüd on tulekul Tour de Chamber ja varsti hakkavad koolis juba jõulu pidustused. Fun fact on see, et kuigi alkoholitarbimine on siin samamoodi reguleeritud nagu Eestis - 18+, siis enamus (loe: kõik)head baarid ja klubid on siin 20+, mida turvamees väga hoolega ukse peal jälgib. Minul pole enam palju jäänud, aga tunnen kaasa neile, kes alles värskelt 18 on saanud, enamus enda ülikooli aastaid saavad nad baaride ukse taga veeta.
 |
| Hallokas B.-ga. |
Aaa, ja kui kedagi paneb imestama see, et jõule juba nii vara tähistama hakatakse, siis see on sellepärast, et jõuluõhtu(24.dets) on siin väga püha ja eriline peresündmus, kuhu ei kutsutagi teisi, kui pereliikmeid või väga väga lähedasi inimesi. Niiet sotsiaalsed fun jõulud peetakse tükk maad ette. Mõnes mõttes sama nagu Eestis, aga siin tundub, et võetakse seda tsipa veel tõsisemalt. Kuna veedan jõulud siin, siis juba mõtlen hirmuga, milliseks minu jõuluõhtu kujuneb? Kas mu taani ''pere'' võtab mind juba nii lähedasena või pean ülejäänud üksikud välismaa hundid üles otsima ja nendega jõule pidama? Sama lugu on aastavahetusega, kuigi see ei ole minu jaoks kunagi hullult perekeskne sündmus olnud - viimased 2 aastat olen seda tööpostil vastu võtnud.
Käisin oktoobris kodumaal kaa. Suurt koduigatsust ei olnudki veel tekkinud, aga ometi oli hea tuttavaid inimesi trehvata, emakeeles nalja visata ja vahelduse mõttes natuke tööd teha. Tegelikult oli alguses ikka päris imelik olla - olen ju kodustega skype teel suheldnud ja näinud, aga päriselus on hääled ja näod ikka kuidagi teistmoodi. Üllataval kombel oli isegi päris palju neid, kes mind näha tahtsid, kuigi ma vaid üksikutega siin olles kontakti olen hoidnud. Ära tulla oli veidi kurb seekord. Väljas söömine on Eestis võrreldes siinsega mitu mitu korda odavam, seega elasin nädal aega restorane ja kohvikuid külastades, mis oli vahva, kuigi ilmselgelt üle oma varju elamine rahalises mõttes. Kokkuvõttes möödus aeg kodus ülehelikiirusel ja Taanis tagasi olla oli rahustav - Tallinn on üpris hüsteeriline Odensega võrreldes.
 |
| Nägin musi |
Üleeile transportisime A.-ga(kursuseõde, eestlane)voodit, mille ta ühe tüdruku käest ostis. Autot meil pole ja voodi oli ühes tükis, seega polnudki muud, kui tegime jõunaise näo pähe ja tassisime umbes 2 km voodit mööda tänavaid. Möödujate ja autojuhtide pilgud olid priceless... aga ega keegi abi ka ei pakkunud!
Huhh, tegelikult on jube palju teemasid, millest lobiseda, aga kes seda kõike korraga lugeda jaksaks? Üritan nüüd end tasapisi jälle kokku võtta ja teid uudistega järje peale viia.
