Kui veel jõuluõhtul ma sisimas tsipa nuuksusin, et aknast siras muru rohelisemalt kui kunagi varem, siis nüüdseks on lumelaine ka Taani valdusi tabanud! Tegelikult tulid esimesed lumepiisad juba hommik pärast jõuluõhtut taevast alla, kuid päris lumena kvalifitseeruv ja püsima jääv lumelina saabus alles paar päeva tagasi. Esimene lumi pole vist veel kunagi nii maagiline tundunud. Ideaalne ajastus - täpselt oma toidukraamiga poest kodupoole vändates langesid esimesed lumehelbed, mis mind esmalt üsna segadusse ajasid. Lumesõjast me veel muidugi ei räägi, siin jagatakse lund ainult näpuotsaga.
Aga kuna nii mõndagi on vahepeal juhtunud, siis üritan tasapisi ajas tagasi minna ja mõne seiga siia ka kirja panna.
Jõulud. Ei veetnud neid enda nö ''teise perega'' - otseselt nad mind ei kutsunud ja ega ma väga küsida ka ei tahtnud, mulle pole kunagi meeldinud ennast peale suruda. Kuid pole viga, elul on kombeks muid võimalusi teele visata. Üks kursuseõde kutsus enda perega jõule veetma, siis kutsuti rumeenlastega jõule pidama, köögikaaslane kutsus endaga jõule veetma ja tegelikult oli nii mõnigi teine siin võõral maal ilma pereta, kes seltskonda otsis. Kõige põnevam tundus nendest muidugi kursuseõde kutse - õige Taani perega jõulud. Aga eks ma ikka natuke pelgasin, et ega ma ennast väga väljajäetuna võõraste inimest keskel jõuluõhtul ei tunne - äkki mul on väga akward olla ja ma ei saa mitte midagi aru, mis nad taani keeles räägivad. Eneseuhkus on ikka üks loll asi! See oli mu elu üks armsamaid jõuluõhtuid ja mul on nii hea meel, et ma lõpuks enda hirmud alla surusin, julguse kokku võtsin ja selle variandi kasuks otsustasin! Käisime kuskil pisikeses külakirikus tseremoonial ja siis tähistasime jõule nende farmis. Imearmas pere, nii soe atmosfäär ja kokku oli meid kuskil 12.
Igastahes tunnen suurt rõõmu, et mulle erinevaid pakkumis jõuluõhtuks laekus, Tean näiteks ühte kutti enda kursuselt ja kindlasti on neid veel, keda ei olnud kuhugi kutsutud, ning kes jõuluõhtu täitsa üksinda siin võõras riigis veetsid. Olen ikka üks õnnelik inimene! :)
Üldiselt on Taani jõulud toidulaua poolest sarnased nagu Eestis - puudu on vaid verivorst. Magustoiduks on neil Risalamande - mis on riisipuding mandlitükkide ja kirsikastmega. Ülimaitsev! Neil on ka selline komme siin, et lisaks mandlitükkidele pannakse suure koguse riisipudingu sisse üks terve mandlitükk peitu, ning see, kes selle enda toidu seest leidab - saab kingutuse. Kahjuks minule pole see õnn veel kordagi peale langenud :(
Mõni aeg tagasi otsustas mu jalgratas järgi anda - kuu aega tagasi läks esirehv tühjaks ja nädal tagasi tagurehv, ning seekord see enam õhku tagasi sisse ei otsustanud võtta. Ühe päeva veeretasin seda muret edasi ja olin jalamees - päris vabastav tegelikult. Olin unustanud, mis tunne on sihitult õhtuti lihtsalt jalutada ja mõtteid mõlgutada. Kuid siis võtsin ennast kokku, seadsin sammud Harald Nyborgi (enamvähem nagu Bauhof, üks mu lemmikumaid poode siin) ja soetasin endale uued rehvid. Tükk aega muidugi sammusin seal ringiratast segaduses näoga, sest siserehvi suurusest ei jaganud ma ei ööd ega mütsi, aga lõpuks komistasin minagi taani keelse tabeli otsa, kus kõik kenasti kirjas oli. Õues oli pime ja külm, seega tassisin enda ratta koridori ja hakkasin enda IKEA tööriistakomplektiga askeldama. Korrusenaabrid vaatasid mind veidi murelikult, et kas ma ikka tean, mida ma teen. Aga ega ma mingi papist kiisu pole, sain kenasti hakkama - papa võib uhke olla! Siinkohal tervitused Haapsallu tarviliku elukooli eest!
 |
| Welcome to Kristin's bike shop! Work in progress. |
Vahepeal hakkasime A.-ga postitööd tegema. Asendame ühte tuttavat, kes reisil on. Maailma kõige jubedam töö - ausalt. Eriti Taani kliimas. Vihm ja tuul enamvähem igakord, kui meil on aeg tööd teha. Pluss 110+kg postikäru per ruut- kujutan ette, et päris meelelahutav on kahte suhteliselt tagasihoidliku kehaehitusega neidist seda meeleheitlikult tirimas vaadata. Viime reklaame põhiliselt, mis on sama paksud nagu telefoniraamat - lihtsalt pressi neid nendest peenikestest postkasti avadest sisse. Ainuke positiivne asi on selle juures see, et üks tädi pakkus mulle ükskord konjakikommi. Kõik muu on halb. Aga vahel on nii halb, et hakkab lausa lõbus ! :D
Novembris käis Heigo siin kohalike oludega tutvumas. Vahelduseks on päris vahva kellegiga koos elada - muidu valitsen ju enda pisikest kindlust siin üksi. Aga nalja sai palju ja ärasaatmine oli muidugi nukker. Mul on hea meel, et ta tuli - ehk mu naabrid ei arvagi enam, et ma omaette iseendaga räägin(seinad on siin õhukesed, vahel mõtlen, mida nad kuulevad)! :D
Muidu kulgeb elu rahulikult. Üritan eksamiteks õppida ja vaaritan endiselt pühade meeleolus. Eile tegin omale parti. Pole vist ammu miskit nii hästi välja kukkunud! :)
Selleks korraks siis kõik :) Kaunist vana aasta lõppu ja trehvame juba uuel aastal!
Godt NytÅr!
