laupäev, 27. september 2014

Päikeseline nädalavahetus

Kuigi viimasel ajal on üpris tuuline ja jahe olnud, siis täna hommikul raatsis ilmataat ka mõnusat varasügist päikesepaitust jagada. Ja kuna ma suutsin ennast üllatavalt varakult nädalavahetuse kohta maast lahti saada, siis otsustasin ilma ära kasutada ja turule minna. Olen ka varem siin ühelt turult läbi kõndinud, aga siis ei olnud aega pikemalt ringi vaadata.

Põhiline turg, mis siin toimub, on Weekly Farmer's Market. Seal müüakse igast juurikad, puuvilju ja lilli.  Hinnad ei ole just kõige soodsamad, enamvähem sama nagu soodsates poodides Lidl ja Fakta, aga ilmselt on toiduained värskemad, kohalikud ja sul on suurem valikuvõimalus. Samas võib vahel ka mõne väga hea pakkumise otsa sattuda. Kuigi rahaga peab ettevaatlik olema, minule üritas üks turunaine 10 dkk vähem tagasi anda - ai-ai! vahele jäid ! :D 


Minu saak

Pärast üritasin ka vanakraamiturgu leida, aga see vist toimus see nv kuskil teises linnas... See-eest sattusin kuskile taaskasutuskeskusesse ja seejärel muslimite turule :D Päris tuttav tunne oli - täpselt nagu Kadaka turg.

Muidu veereb elu siin kenasti... vahepeal oli tunne nagu kõik oleks juba täitsa tavaline, nagu elaks lihtsalt kuskil linnas, mis on Tallinnast kaugel ja kus inimesed räägivad teist keelt. Aga vahepeal saan jälle aru, et tegelikult on veel nii palju avastada, kuigi ma ei ela just suurlinnas. 

Olen jõudnud ka esimeste tudengielu probleemidega tutvuda. Köögis oli mingi suur ussi-hoiatus. Mõned kuud enne minu sisse kolimist oli köögis jahu-usside vms puhang olnud, millest saadi lahti, kuid nüüd keegi väitis neid jälle nägevat ja igaksjuhuks tehti köögis tõrjet. eew, pakendan enda kuivained topelt pakenditesse- just in case ! :D
Hoiatussilt tõrje kohta köögi uksel!

Vahepeal alustasin enda siinse ''hostperega''(pere, kes mind minu esimesel nädalal majutas) traditsiooni - igal kolmapäeval peame ühist õhtusööki. Nemad muretsevad kõik toidukraami ja mina kokkan neile miskit maitsvat, sellel ajal kui nad trennis on. Ma tunnen ennast nagu toiduguru juba - nad viskavad mu alati tundmatus kohas vette. Terve kana ja mingi kraam mis neil külmkapis on- mõtle midagi välja! :D Aga ma saan hakkama, no problemo, kuigi ma polnud kunagi varem kanapraadi nullist valmistanud. See nädal tegin koos nende poja tüdrukuga pesto kalkunit peekonimähises. Üllatavalt hästi on siiamaani kõik eksperimenteerimine välja kukkunud. Ja nüüd kutsutakse mind juba selle tüdruku pere juurde süüa tegema :D Peaks ennast kodukokana reklaamima hakkama varsti. Samas mulle sobib - söögi tegemine on vahva ja ma saan süüa selliseid asju, mida ma võib-olla ise endale üksi lubada ei saaks ja muidugi tulevad söögilaua ääres ka parimad vestlused ja disskussioonid! :)


Smukke solskin!

teisipäev, 23. september 2014

Taani ja kirjud loomad.

Vahepeal on elu tiksunud tasapisi paika ja kõik uus näib nüüd juba üsna tavapärasena. Tegelikult olen nii mõndagi huvitavat siin tähele pannud. Minu TOP 3 üllatusmomenti siiamaani:



1.Siin on palju ämblikke. Ei möödu päevagi ühte kohtamata. Ei, tegemist pole mingi suurte kurjade ämblikega, vaid need õnneämblike laadsed... Vahepeal ikka naeran omaette, et sellepärast need taanlased siin nii õnnelikud ongi, et neil igal pool need õnneämblikud oma võrke koovad.




2.Taanis ei ole prükkareid ega kodutuid...( või nad peidavad ennast väga hästi! :D ). Tegelikult olen kohalike jutu järgi aru saanud, et need, kes on kodutud, on enamasti ise valinud sellise elu. Ühiskond on väga toetav ja igalt poolt saab igasugu rahasid taotleda kui päris taanlane oled. Miinimumpalgaga saab siin üldiselt kenasti hakkama ka. See on siin ala 13Euri tunnis.


 

3.Naised käivad klubis seeliku/kleidi ja ketside/jooksutossudega. Eestis oleks selline asi paras moefopaa, aga siin on igapäevaselt tegelikult üsna ebatavaline kontsakingi kohata.







Pidusid toimub siin üksteise otsa niipalju, et kui sul kodu pole, siis sa teoreetiliselt võiksid pubides ja klubides end terve kuu vältel majutada. Ja nagu näha hakkavad vaikselt ka loengute koosseisud hõredamaks kiskuma. Ise ei jaksa, ei kujuta ette ka, kes seda kõike finantseerida jaksab iga nädalavahetus. 

Vahepeal suutsin enda kursuse pealt kaks eesti tüdrukut üles leida, nüüd saab salajuttu ka puhuda ja koos seda veidrat Taanit analüüsida :)

Sattusin täna esimest korda ka Odense Zoo-sse. Mõtlesin muidu kunagi hiljem minna, aga kuna sõbra kaudu teisest koolist avanes võimalus ühe kuti asemel tasuta minna, siis ma lihtsalt ei saanud keelduda. Väga äge! Ma ei ole elujooksul meeletult paljudes loomaaedades käinud, aga pean ütlema, et siiamaani mu lemmik loomaaed. Kõik on kompaktne, aga väga ägedalt üles ehitatud ja väga suur valik loomi! Kindlasti soovitan! 2013 aastal oli see ka parim loomaaed Euroopas! Mõned hädised fotod mu 3MP päevinäinud telefoni kaameraga.






Vi ses! :)

I might start writing in English soon, but not yet guys! Be patient! :D

teisipäev, 9. september 2014

Freshman


Nädalavahetusel toimus kolmepäevane fresmantrip. Selles osales kuskil 260 tudengit ja ööbimine toimus kuskil pisemat sorti külakese koolimajas. Esimesed kaks päeva koosnesid põhliselt erinevatest tiimimängudest ja tegevustest, et kõik kursusekaaslased omavahel paremini sulanduks. 

Reisi algusese lähenedes olin suhteliselt kõhklev ja mõtlesin, et kas ikka minna... Sellejaoks oli vaja magamiskotti ja madratsit, mida ma muidugi Eestist siia ei vedanud ja nende soetamine siin üheks korraks näis mõttetu resursside kulutus. Samuti olin veidi külmetada saanud ning igasugused activitied manasid mu silme ette pildi metsikust jooksmisest ja veri-ninast-välja rabelemisest. Kuid õnneks kursaõde aitas magamiskotiga hädast välja... ja kohapealt leidsin mingi pooliku sohva mille peal kägaras magada! Ning mängud ja tegevused olid pigem sellised humoorikad ülesanded, mida oli tõesti lõbus teha. Väga random ülesanded, milles keegi ei saa eriti hea olla - muna kaugusvise, partner peab toore muna tervena kinni püüdma võimalikult kaugelt distantsilt, et palju punkte saada.. või seebise kile peal köievedu...võimalikult kõrge inimpüramiidi valmistamine või vaseliiniga kaetud ninaga ämbrist võimalikult suure koguse vati püüdmine and so on... :D! Hiljem liideti erinevate tegevuste punktid kokku ja meie tiim sai 3.koha  (11 tiimi oli kokku).


Reisi viimasel õhtul oli pidu, mille teemaks olid oscarid. Kõik tiimid pidid kaunistama laua ja riietama end mingi filmi teemal. Me valisime American Hustle. Ilmselgelt ei ole see kõige äratuntavam teema... niiet auhindu me selle eest ei võitnud, sest mõned inimesed olid väga palju vaeva näinud ja endale ala Toy Story teemas kostüümid õmmelnud. Pidu oli väga vahva ja inimesed on siin tantsides ikka täiega elavad, niiet kohe kisub kaasa tantslema... isegi kui ma enamus Taani laule pole varem kuulnud ega näinud.

End tantsimisest ogaraks vihtudes olin esimene omade seast, kes peolt magama hakkas vajuma, kuid kursavend ei tahtnud lubada mul seda teha. Küsitles, mida mulle meeldib teha ja siis esitas challenge-i - ütleme teineteisele mingi teema- 1 minut aega valmistuda enda peas ja siis peab kõne pidama. Kirusin ennast maapõhja, et üldse mainisin, et mulle kõnepidamine mõnikord mokkamööda on... Üritasin talle võimalikul tühise teema leida - ülikond. Ja no sealt tuli selline puhas kuld nagu oleks kuskilt heast raamatust maha kopeeritud. Mu enesekindlus oli nullis. Vahepeal liitus meiega veel kursakaaslasi, kes suu ammuli kuulasid - kaasaarvatud üks väga purjus poiss, kes ka osaleda tahtis. Teemaks sai ta ''lemmik jalanõud''. Algus oli muhe - ta vaevu suutis tooli peal püsida ja hakkas enda lemmik tossudest rääkima... Kuid suunavate küsimustega hakkas lugu edasi veerema. Nimelt oli need tossud talle kinkinud sõber, kes paar päeva enne meie pidu vangi oli saadetud 8-ks aastaks narkootikumide omamise eest. Aga mingi mees kes enda kasutütart 3 aastat vägistas olevat ainult 1,5 aastat saanud. Niiet tegelikult koorus sellest väga sügav ja mõtlemapanev kõne. Mina sain sellelt kutilt omakorda teemaks ''why the heck did you come to denmark?!''. Jube klišee, aga tegin enda jutu eriti drastiliseks ja naljatlesin selle üle, mis oleks oodanud mind mujal, ning tegelikult kukkus vahvalt välja. Hiljem tiksus veel inimesi klassi magama tulema ja see kõnering käis veel tükk aega edasi... Mulle nii kohutavalt meeldivad sedalaadi lõbusalt intelligentsed hetked!! :)





Who are we?  BM10! What we're gonna do? Win this shit!

kolmapäev, 3. september 2014

Mina ja minu oma kodu

Pühapäeval sai siis lõpuks ühikasse sisse kolitud. Mind couchsurfimisega hostinud pere aitas mind kogu mu tavaari kohaletoimetamisega ja nad pakkisid mulle hunnikus igasugu tekke, patju, rätikud jne(väidetavalt nad oleks need nagunii muidu ära visanud... aga noh, nad lihtsalt on nii head inimesed, et kohe paha tunne on vahel, et nad nii palju aitavad)

Alguses oli elamine ühikas ikka suht harjumatu - tuba ei olnud eriti hubane ka... ja no kohe üldse ei kutsunud see tuba mind sisse astuma. Hakkasin siis asju lahti pakkima ja avastasin, et mul on riidepuid vaja - seadsin sammud IKEA-sse. Nojaaa kui tüdruk juba poodi läheb, siis ostab ta sealt rohkem kokku kui ära jaksab kanda. Kutsusin enda sõbra koos ratta järelkäruga appi (ma muidugi ei teadnud, et tol hetkel oli väljas mingi räme padukas niiet ta kohale jõudes läbimärg oli). Ja pärast oli vaja ühe korra veel korraliku kärutäie kraami järgi ostlema minna. Kristini extreme makeover home edition. Raha kulus muidugi rohkem kui oli plaanitud ja riidepuudest sai diivan ja peegel ja vaip... ja... igasugu kola. Aga no kurat, kohe hea tunne on sisse astuda - lausa kutsub külla. Ja tegelikult on see mu esimene MINU kodu kaa, niiet ma olen ikka päris rahul :) 
Kööki jagan 14 inimesega, kuid see on ka päris lõbus tegelikult. Ma olen siin 4 päeva juba elanud ja mingi 6 inimest nendest võib-olla näinud. See on päris hea koht, kus inimestega sotsialiseeruda ning rahvast on meil siin isegi Ameerikast... Kuigi köögipõrand on ikka päris rõve, iga inimese menüü on sealt põhimõtteliselt nähtav, aga no seda õpib ignoreerima... Lihtsalt loputa kõik üle, enne kui midagi kasutama hakkad :D

Õppetöö on ka peale hakanud. Praegu on veel rahulik, kuigi lugemist on järgmiseks nädalaks omajagu ja no need õpikud maksavad ka umbes 70+ euri tükk. Praegu tegeleme Innovation Camp-iga, kus peame looma äriplaani, mis aitaks vanu inimesi. Ja nädalavahetusel kaua-oodatud Fresmantrip :)


Alguses
IKEA hulluse teine ring.. esimene oli vähemalt sama hull
Pärast

 Dette er hyggeligt!