Taanlaste hing

Käisime hostperega amfilaval bigbandi esitluses Taani filmide muusikat kuulamas. Muidugi visati iga pala vahele taanikeelset nalja, millest mina tuhkagi aru ei saanud, aga tunne oli imeline. Nii hea on vaadata, kui inimesed on südamest rõõmsad ja õnnelikud. Aplodeeriti ja hõisati ja sa tõesti tunned, et see on siiras. Ma ei ütle, et eestlased ei ole siirad - sugugi mitte, aga eestlased kohati justkui kardaks õnnelikud olla. Ving on edasiviiv jõud. Eile tuli mul kontserdi lõpus kananahk ihule - enamus ajast ei olnud mul õrna aimugi, mis laval toimub, aga ma olin rõõmus ja südamest rõõmus, sest no kurat, raske on olla õnnetu kui inimesed su ümber on nii pagana õnnelikud.

Üritus oli tasuta muide. Siin toimub päris palju üritusi, mis on linna poolt organiseeritud ja mille eest piletiraha ei küsita. Ja üritused on sama kvaliteetsed nagu tasulised, mitte mingi suvaline äravajunud Ü.Jörberg, kes enda pealae viksiga mustaks võõpab, et enda kiilasust varjata.

Täna käisin enda ühika võtmetel ja lepingul järgi. Käisin tuba üle vaatamas - muidu polnud viga, aga mööbel oli küll ajast ja arust. Täna oli ülikoolis ka the Regional State Administration, kus sai taodelda taani CPR numbrit - põhimõtteliselt isikukood, mida läheb tarvis sellejaoks, et avada näiteks pangakontot või üürida korterit vms - põhimõtteliselt igasugune paberimajandus eeldab selle olemasolu. Vahva oli muidugi see, et järjekord oli üüratu ja selles sai oma kaks tundi tiksuda. Õnneks kohtasin seal vahvaid britte ja iirlasi, kellega juttu puhudes aeg veidi kiiremini liikus.

Õhtul kokkasin enda ''perele'' süüa. Külas oli ka nende poeg koos oma tüdrukuga. Kiitsid mu lõhet taevani, loodan, et neile päriselt ka maitses. Pean tunnistama, et olin meeletult stressis selle tõttu - mida teha, kuidas teha ja kas see ka õigesti välja kukub. Selgub, et Taani köök on suures osas sama, mis Eesti oma - neil on kaa sült, verivorst, seakeel ja muud veidrused.

Naerupisik hakkab külge jääma

Taani tänavatel

Eile oli kerge Welcomeparty klubis The Gym (nimi tekitab palju segadust, sest keegi ei saa aru, kas sa räägid jõusaalist või klubist). Kohal olid peamiselt meie kursuse inimesed, niiet väga palju rahvast polnud. Taanlased tantsivad päris vägevalt, siis kui purju jäävad hakkavad nagu mingid proffesionalased tänavatantsijad liikuma. Pärast liiguti edasi kuskile rannapeo temaatikaga pubisse-klubisse vms. Seal oli ikka metsikult rahvast, kuigi tegemist oli kolmapäeva õhtuga ja kell oli umbes 2 öösel. Juuakse siin ikka metsikult, kuigi kõik on suht kirves. Kõige haigem on igal pool garderoobi tasu 30dkk~4Euri. Niipalju kui kohalikega seal viimases kohas kokku puutusin, siis tundub, et taanlased tegelevad tudengielus rohkem joomise kui õppimisega (mitte, et see Eestis samamoodi ei oleks). Põhimõtteliselt toimub siin vist enamvähem igal õhtul midagi, kui otsida. Olen kuulnud, et osades baarides on happy hour, mis tähendab seda, et ühe tunni vältel on õlu tasuta, joo nii palju kui jaksad.

Takso on megakallis, seega minnakse isegi klubisse jalgrattaga. Öösel on muidugi kottpime, niiet päris kaua võid enda tänava läheduses ringe teha, enne kui kodu üles leiad.

Paar päeva tagasi suutsin jäätiseautot kohata. See sõidab suvaliselt mööda linna ringi ja tilistab kella. Alguses arvasin, et mu hostpere andis märku, et peaksin alla sööma minema, aga siis selgitati mulle, et ei, see on jäätiseauto, mis sõidab ringi , tilistab kella-seisab 2 minutit ja siis sõidab edasi. Ruttu jalanõud jalga ja jäätiseautot jahtima. Valik oli meeletu, aga ainult hulgi saab osta - see mind ei morjendanud. Ikkagi esimene jäätiseauto kogemus, kuidagi saab ikka sellest jäätisehunnikust võitu!

Odense võlud...

Esimesed sammud ülikoolis

Eile oli Welcomeday, kus õppetooli juhataja tutvustas meie eriala. Ole on vahva proffessor, kes maabus auditooriumisse tõukerattal. Vot selline õppejõud siis! :D Samuti käis endine õpilane, kes nüüd töötab LEGOs oma karjäärist ja valikutest rääkimas. Päris inspireerivalt mõjus see, et ta oli üpris aus ja rääkis ka enda läbikukkumistest karjääriredelil, mitte ainult roosast mannast. 

Eile nägin esimest korda ka enda kursusekaaslasi ja enda gruppi. Üllataval kombel on enamus inimesed taanlased, kes tahavad õppida inglise keeles, et kunagi tulevikus rahvusvahelises firmas või äris kergem läbi oleks lüüa. Minu grupis oli inimesi lisaks taanlastele ka Islandilt, Rumeeniast, Ungarist, Aafrikast, Rootsist, Lätist, Saksamaalt ja Liibanonist. Niiet on palju uusi ja veidraid nimesid, mida meelde jätta!

Olen viimasel ajal aktiivselt tegelenud jalgratta otsinguga. Mul oli küll võimalik kasutada enda ''hostpere''ratast vähemalt 2 nädalat veel, aga tegelikult ihkasin juba väga enda oma. Facebookis on mõned grupid, kust saab odavalt kasutatud jalgrattaid, kuid praegu, kui linna on saabunud palju tudengeid, kaovad need paari tunniga müügilt. Eile kurtsin enda murest nii muuseas ''host-isale'', kes muidugi kohe aktiivselt erinevaid variante mulle otsima hakkas. Leidsime kuskilt kuulutusteportaalist kuulutuse, mis sobis enamvähem minu eelarvega ja oli vaid 2 tundi tagasi üles pandud- helistasime omanikule ja tormasime otse söögilauast autoga kohale(tundsin ennast väga erilisena, sest mu ''pere'' kasutab autot umbes 2 korda aastas). Proovisime ratta ära ja nüüdseks olen uhke rattaomanik. Tegemist on kellegi kunagise vanaema rattaga - umbes 15 aastat vana, aga üllatavalt hea välimusega ja firma pidi ka suhteliselt hea sellel olema. Muidugi sain ma täna hommikul juba ratta esirattaga jamama hakata, aga õnneks on ''isa'' väga kuldsete kätega ja naudib igasugust mehaanikatööd.

Tagasi tulles näitasid nad mulle ka Odense rikaste tsooni. Üldiselt on  taanlastel väga tagasihoidlikud autod ja tänavatel ei liigu neid just kuigi palju. Mulle öeldi, et kui tahad Taanis autot osta, siis ostad sa justkui 3 autot, sest sa pead vägapalju erinevaid makse maksma. Seega, kui sul on veel mingi uhkem auto ka, pead sa ikka väga jõukas olema. Rikaste tsoonis võis kohata Maseratisid ja BMW-sid, mõnel oli hoovis isegi 4 autot.

My ride

Täna tutvustasid erinevad õppejõud enda esimese semestri ained. Siiamaani tunduvad kõik õppejõud väga huvitavad. Isegi matemaatiline ökonoomika tundus huvitav, sest ma ei olnud selle taustast varem väga palju kuulnud.

Infot tuleb aknast ja uksest! 

Informatsioonikäsn

Exploring Odense

Eile sai veidike rohkem linnas ringi kolada ja kohalike vaatamisväärsustega tutvuda. Kuna linn on tuntud eelkõige Hans Christian Anderseni polest, siis enamvähem kõigele on tema nimi või silt juurde pandud - H.C.Anderseni tool, laud, pood, maja, kuju. H.C.Andersen sadama vees vanni võtmas jne. Kirjanikust on tehtud siinse kandi suurim müügiartikkel, mis pidi ka suhteliselt palju turiste siia meelitama. Tegelikult olevat ta siin väga lühikesta aega elanud ja hoopis Kopenhaagenis enamus enda elu veetnud.

Ilm on siin täiesti ettearvamatu. Hommikul võib olla jääkülm ja tibutada ja lõuna aeg võib päike nii kuum olla, et võid särgi väel ringi lasta... ja siis võib jälle natukene tibutama hakata. 

Suutsin ka ühe kaubanduskeskuse enda kodu lähedusest üles leida. Söök on siin veidi kallim kui Eestis. Kuna ma ise veel süüa pole kokanud, sest mu hostpere kostitab mind väga pidulikult, siis ma liha ja muu hinnaga veel üksikasjalikult kursis pole, aga poole-liitrine Coca-Cola maksab ümberarvutatuna veidi üle 2Euri. Samas on siin allahindlused riidepoodides korralikud. Spordipoest sain tennised u 5Euriga, ROXY seljakoti 6Euriga (jalgratta seljas on seljakott asendamatu)...niiet muu kraamiga saab toidupoe kirveid hindu veidi tasakaalustada :D

Ja nüüd hakkan rattaga ülikooli poole kimama - Welcomeday.

God Morgen!

Lõpuks kohal!

Pärast mõningast ekslemist olen lõpuks enda hostfamily juures ja ma ei suuda ikka veel uskuda, et selles linnas siin veedan ma enda järgmised 3 aastat. Praegu on kõik veel nii võõras ja iga sekund tekitab ärevust. Linna ei ole ma veel väga palju näinud, aga nii palju kui bussiga mööda sõites nägin, siis on tegemist tõesti ühe väga armsa kohaga, mis on veidi H.Christian Andersenile omaselt muinasjutulise kuvandiga.

Võtsime ette ka väikese tiiru mu ülikooli ja selle ümbrusesse. Tibakene linnast väljas, ent jalgratta teed sinna on väga kaunid. Eestis ma küll suurem asi jalgrattur ei olnud, aga pärast tänast sõitu ma juba täitsa hakkan harjuma selle mõttega, et minu põhiliseks liiklusvahendiks saab jalgratas (kusjuures sellega sõidetakse siin isegi lumisel talvel).

Tegemist on sellel nädalal jube palju seoses kooliga, erinevad sissejuhatavad päevad, milles üks kestab lausa hommikul kümnest õhtul üheksani! Ma loodan, et ma kogu selle suure infotulva sisse ära ei upu...

 Endal kaamerat pole praegu, aga et tekiks mingisugune kujutluspilt.

 

Minu tuba nädalaks hostfamily juures!

Nonii-nonii....

Väljalennuni on jäänud kuskil 14 tundi. Kohvri pakkimine on veel poole peal, kuid muidu on asjalood juba päris hästi. Kolm päeva enne väljalendu suutsin endale ka lõpuks elukoha leida - 1.septembrist saan ühikasse. Selle teada saamine oli meeletu kergendus. Olin juba valmis esimese nädala mööda kinnisvara büroosid jooksma ja anuma, kuid nüüd langes see murekoorem õlgadelt. Esimese nädala veedan ühe vahva vanapaari juures, kelle leidsin couchsurfingu kaudu. Ühtlasi saab sellest ka minu esimene couchsurfingu kogemus.

Palju-palju asjaajamist ja nii vähe aega !

Kohtume Taanis!

Ettevalmistused

Hei-hei!

Pisike järjepidaja selle kohta, kuidas Taanit avastan ja seal toime tulen.

Neile, kes ei ole veel olukorraga kursis - sain Augusti alguses teada, et minu kandideerimine University of Southern Denmarki ülikooli õnnestus ja olen vastu võetud. Seega teevad minu ülikooliõpingud 1.septembril avapaugu Taani suuruselt kolmandas linnas - Odenses. Minu eelnevad teadmised Taanist ja tollest kohast on aga suhteliselt nullilähedased. Olen elus korra käinud Taani lõbustuspargis viie-aastasena - rohkem pole seda saarterohket asumaad külastanud. Samuti pole mul seal otseselt sugulasi või tuttavaid ja sammud sean sinna üksi.

Paberitemäärimist alustasin mai kuus ja ausalt öeldes olin vahepeal juba kohati alla andmas, sest kogu bürokraatia käib piiri taga meeletult aeglaselt. Kandideerisin ka UK-sse ja sealt sain tegelikult esimesena kirja, et olen vastu võetud, kuid kui avastasin, et linn, kus mu kool asub on täielik immigrantide geto, siis tänasin jumalat, kui SDU-lt lõpuks vastus jõudis, et olen Taanis ülikooli sisse saanud ! : D Seega kõigile teistele, kes plaanivad meretagustesse õppima asuda- vaadake lisaks kooli pingereale ka linna tausta, sest hilisem googledamine võib väga ebameeldivaid üllatusi luua.

Praegu olen juba Taani mõttega harjumas, kuigi ärevus on endiselt suur, sest mul pole Odenses veel majutustki. Küll aga on mul olemas potentsiaalne roommate Tšehhist, kellega me iga päev kinnisvaraportaale läbi kammime(samuti leidsin mingi tüübi Rumeeniast, kes mulle siseinfot jagab sealsete olude kohta, haha). Vahva on veel see, et kuigi taanlased peaksid väga hästi kõik inglise keelt oskama ja ülikoolides on palju inglisekeelseid programme, siis enamus veebilehed on siiski ainult taanikeeles. Thank you God for google translate! !

Väljalend on 24.augusti hommikul niiet ajaga on suhteliselt kööga. Õnneks on Taani pealtnäha läbimõeldud riik, seega kui majutust selleks ajaks ei leia, siis tagavad nad mulle muntisipaalkorterisse kuni kolmeks kuuks - niiet kuuse alla päris jääma vist ei pea! :D