Tundmatus kohas vette

Tervitused saiakestemaalt!

Siin on ilmad vahepeal üsna tuuliseks tõmmanud. Vihm on vahetevahel täitsa tavapärane nähtus. Uskumatu, aga sellega harjub täitsa ära... Kohati muutub see isegi nauditavaks. Eestis jooksin ma alati iga piisa eest räästa alla. Siin ei ole see muidugi nii lihtne, sest ega need vihmahood nii kiirelt siin järele ei jää. Kui päikesepaistet oodata tahad, siis võid kohe terve päeva oodata! :D Ja noh, vihmavarju võid prügikasti visata, sest ratta seljas ringi kimades pole sellega miskit teha - märjaks saad nagunii.

Siin süüakse jubepalju saiakesi. Saiakesed igal pool ja pagaripoed iga nurga peal. See on nagu osa kultuurist siin. Põhimõtteliselt on üheks päeva ''toidukorraks'' pärastlõunane kohvitamine, mis eeldab ka saiakesi või koogikesi. Üllatav on see, et selle kõige juures pole mulle veel ükski eriliselt ülekaaluline inimene silma jäänud. Ja need magusad saiakesed, need on reaalselt vähemalt 50% suhkur. Maitsev on küll, aga ma kardan, et varsti hakkab mul nendest süda läikima.

Loodus on siin käegakatsutav. Elad küll linnas, mitte kuskil päris külakeses. Linnamelu on õhtuti linna keskel täiesti tajutav, ent ometi võid vaid 5 minutit kaugemale sõita ja oled kuskil jõe ääres kaunis pargis, või kui samaplju veel sõidad võid leida mõne metsatee. Enda ühika ümbruses olen juba kohanud üht oravat ja ühte eriti julget ja suurt jänest. Täitsa nagu maale oleks kolinud :) Tallinna kesklinnas selliseid asju naljalt ei juhtu.

Üks julge jänks majataga.

Mulle meeldib siin ringi ekselda. Mõnikord pööran meelega vales kohas ära, et näha, kuhu ma välja jõuan. Pühapäeval jõudsin niimoodi sadamas toimuvale kirbuturule. Kahjuks oli see just lõppemas ja ma üritasin niipalju uudistada, kui võimalik ning ei jõudnud ühtegi pilti teha.

AHHOI! Ma tulen Eesti ka muide. Meil on järgmine nädal vaba ja mõtlesin, et tulen vaatan üle, mis tsirkus seal eestis toimumas on. Tegelikult suurt koduigatsust polegi veel peale tulnud, aga elevus on ikka. Viimasel ajal on ikka päris koomiline olnud Eesti uudiseid lugeda, iga kord saab kõhutäie naerda... ja nutta ka! Niiet kui keegi minuga ajavahemikus 10-19.oktoober trehvata tahab, siis andke teada :)

Vahepeal sain kallimalt Eestis enda elu esimesed kullerililled.Köögikaaslane arvas, et mul on sünnipäev.

Tegin eile enda ''hostperele'' mannavahtu... Nad olid selle konsistentsist segaduses. Korrutasid, et neile maitses, aga kui ma koju hakkasin minema, siis nad üritasid mulle seda võimalikult palju vägisi koju kaasa anda! Niiet ma loen ridade vahelt :D 

Velbekomme!